Lapsepõlv Kooliaeg Ülikool Tulevik
Kooliaeg
- 1. september ja kooli minek oli kahtlemata äärmiselt põnev. Esimeses oli kõik veel mänguline, seetõttu on väga hästi meeles "emoticonid" naerusuud või mossinäod, mis asendasid õppuri teadmistest saadavaid hindeid :) Mäletan veel ka seda, kui suure aupaklikusega suhtusin vanematesse klassidesse. Uskumatu, kuidas nad saavad ikka nii suured olla. Seetõttu tundusid vanemate klasside asjad põnevamad. Sellega kaasnes piinlik lugu, kui klassijuhataja oli meile organiseerinud mingi põneva tunni (või klassiõhtu), mina läksin klassijuhataja juurde ja kurtsin, et vanemates klassides on kõik asjad palju põnevamad - selle peale loomulikult klassijuhataja solvus (pole ka ime) ja käskis mul siis vanemasse klassi minna.
- Klooga II laager. Ühel suvevaheajal panid vanemad mind ja Virkot Klooga lastelaagrisse. Kahjuks ei ole sellest säilinud muud kui laagritunnistus (hetkel leidmata) ja suurepärased mälestused. Seal oli minu esimene armumine - ma ei tea nime, ega midagi, kui ma ei eksi oli ta pärit Paidest.Loomulikult ei julgenud ma teda diskol tantsule kutsuda. Kindlasti oleks tore need paigad kunagi üle vaadata, kas tuleks midagi veel meelde. Meenub, et meil Virkoga oli veel veneaegne hambapasta, osadel õnnelikel oli juba siis olemas Colgate hambapasta, küll see maitses hästi, siis ma küll aru ei saanud miks sellise maiusega hambaid pestakse. Samuti meenub erakordne maitseelamus, kui vanemad meile külla tullles tõid tädi Lehti kirsimammusid. . Veel meenuvad jalgrattaretk Keila-Joale, Treppojale. Mingi söök, mis ajas poolel laagrirahval südame pahaks, samal õhtul korraldati veel ööhäire, kus räägiti, et paar last on kadunud ja me pidime neid otsima, seiklus missugune!.Virko igavene suslik kiusas koguaeg Sergeid ja Randot (Elvast).
- Esimene hinne 2 oli lause etteütluses: "tädi maali vaatas Maali." No mina ei saa aru, mis selles lauses nüüd siis valesti oli :D
- Korrutustabel see põrguline ei tahtnud meelde jääda, ega ma sellega eriti vaeva ka ei näinud. Esimene petmine koolipingis võis toimuda ka ilmselt siis. Õnneks on see nüüd aastatega sujuvalt enam-vähem pähe kulunud.
- Spordivõistlused (peamiselt korvpall) mitmekesistasid rutiinset koolitööd, väljasõit vabastas terveks päevaks koolitööst, Põnev oli tutvuda ka lähivaldadega, vahel ka Eesti kaugemate otstega (Kohtla-Järve, Paikuse). Närv oli alati sees. Tunnustuseks on Harjumaa korvpalli hõbe- ja pronksmedal.
- Keemia, minu murelaps, mille lahendamisel abistas alati Virko. Huvitav tema jaoks oli see aine meelelahutuseks, mina suutsin vaevalt Virko abigagi oma järeltöö 3 miinuseks parandada.
Kooliväliselt osalesin oma kooliajal : mudilaskooris, fotoringis, korvpallitrennis, näiteringis. Üldiselt iseloomustaks mind koolis järgmine lause - Kõige muu jaoks oli aega, kuid õppida tõesti ei jõudnud.